Balrogid Trüki E-mail

Ilúvatari mõtteis olid balrogid maiad, surematud tulevaimud, kuid Morgoth allutas nad aegade alguses oma tahtele ning neist said Musta Isanda võimsaimad teenrid. Balrogid olid musta varju mähkunud olendid, kelle ninasõõrmetest ja kehast eraldus tuli ning kelle tulek lahinguväljale tekitas kirjeldamatut õudu.

 

Balrogid olid intelligentsed ning oskasid loitsida. Viimane oskus tulenes tõenäoliselt nii nende jumalikust päritolust kui ka Morgothi õpetustest.

‘It laid hold of the iron ring, and then it perceived me and my spell. What it was I cannot guess, but I have never felt such a challenge. The counter-spell was terrible. Gandalf, ‘Fellowship of The Ring’, The Bridge of Khazad-dûm

Palju on vaieldud teemal, kas balrogidel olid tiivad või mitte:

‘The Balrog made no answer. The fire in it seemed to die, but the darkness grew. It stepped forward slowly on to the bridge, and suddenly it drew itself up to a great height, and its wings were spread from wall to wall.’ ‘Fellowship of The Ring’, The Bridge of Khazad-dûm

Paraku pole Tolkien kindlasõnaliselt kuskil öelnud, kas neil on tiivad või ei, enamus viiteid on üksteisele vastukäivad ja mitmeti tõlgendatavad.

Balrogide hirmuäratavaimaks relvaks oli mitmeharuline tulepiits, mis külvas õudu nii Morgothi teenrites kui ka tema vaenlastes. Lisaks piitsale kasutasid Esimese ajastu Balrogid ka musti kirveid ja oganuiasid, Moria balrog Kolmandal ajastul kasutas leegitsevat mõõka.

Teadmata on balrogide täpne arv. Tolkien on oma varasemates kirjutistes viidanud võrdlemisi suurele hulgale:

There came wolves and serpents and there came Balrogs one thousand, and there came Glomund the Father of Dragons.’ LROW, ‘Quenta Silmarillion’ - Ch. 16 ~15

Kuid tema poeg Christopher Tolkien märkis raamatus ‘Book of Lost Tales II’:

The idea that Morgoth disposed of a 'host' of Balrogs endured long, but in a late note my father said that only very few ever existed - 'at most seven'.

Esimese ajastu sõdade käigus tapeti pea kõik balrogid ning vaid mõned üksikud pääsesid. Ühe sellise äratasid päkapikud Kolmandal ajastul mithrilit kaevandades Khazad-dûmis. Pikka aega võitlesid päkapikud deemoni vastu, kuid pärast kahe päkapikukuninga tapmist nad lahkusid. Alles Kolmanda ajastu 3019. aastal tappis Gandalf Moria balrogi, heites deemoni Zirak-zigili mäetipust alla:

’I threw down my enemy, and he fell from the high place and broke the mountain-side where he smote it in his ruin.’ Gandalf, The ‘Two Towers’, The White Rider

Balrogide kõnevõime on samuti üheks vaidlusteemaks, kuna ühes oma kirjas ütles Tolkien järgmist:

The Balrog never speaks or makes any vocal sound at all. Above all he does not laugh or sneer.’ ‘The Letters of J.R.R Tolkien’, Letters #210

Kuid Tolkieni teostes võib mitmel pool välja lugeda, et mingi artikuleerimisvõime neil siiski oli:

With a terrible cry the Balrog fell forward, and its shadow plunged down and vanished.
‘Fellowship of The Ring’, The Bridge of Khazad-dûm

‘What it was I cannot guess, but I have never felt such a challenge. The counter-spell was terrible. It nearly broke me. For an instant the door left my control and began to open! I had to speak a word of Command.’ Gandaf, ‘Fellowship of The Ring’, The Bridge of Khazad-dûm

Palju on spekuleeritud teemal: kui võimsad balrogid ikkagi olid. Diskussioonide käigus on aga enamasti jäänud tähelepanuta üks kõnekas fakt – mitte keegi pole kahevõitlusest balrogiga välja tulnud elusana. Kõik vastasseisud, mille üheks osapooleks oli balrog, lõppesid teisele osapoolele surmaga.

Fingon ja Gothmog
Finglofini poeg ja Gil-Galadi isa Fingon võitles Gothmogiga Loendamatute Pisarate lahingus. Fingoni ja Turgoni väge ründas läänepoolses lahingus kolm korda võimsam vaenlaste armee: balrogide isanda juhtimisel piirati Fingon Serechi soo kõrval sisse. Lõpuks seisis Fingon üksi surnud sõdalaste keskel ja võitles Gothmogiga, kuni talle teine balrog selja tagant ligines ja piitsaga maha rabas.

"Siis lõi Gothmog teda oma musta kirvega ja Fingoni kiivrist kargas üles valge leek, kui kiiver lõhenes. Nii langes noldode Kõrge Kuningas; ja nad tagusid ta tolmu oma oganuiadega, ning tema sinihõbedase lipu tallasid nad tema verest läbi imbunud porri." “Silmarillion”, Nirnaeth Arnoediadist

Fëanor ja Gothmog
Kui Fëanor Keskmaale naases, asus ta kohemaid Morgothi vastu kasutama agressiivset ründetaktikat, kuigi oli selgelt vähemuses. Ühe sellise lahingu käigus jõudis ta kaugele ette oma eelväest ja Morgothi teenrid, kaasas palju balroge, marssisid talle vastu ning Fëanor piirati koos oma väikesearvulise kaaskonnaga sisse. Fëanor võitles, hoolimata oma haavadest, kaua ja vapralt üksi Gothmogi ja mitme teise balrogiga, kuid lõpuks paiskas Gothmog ta siiski maha. Fëanor siiski veel ei surnud, sest tema pojad tulid talle appi ning balrogid taandusid Angbandi. Fëanori pojad kandsid oma surmavalt haavatud isa lahingumöllust eemale ning Fëanor, Silmarilide looja, võimsaim kõikidest Ilúvatari lastest, suri Ered Wethrini nõlvadel. Enne lahkumist Mandose saalidesse needis ta Morgothi ja palus poegadel tema eest kätte maksta.

Ungoliant ja balrogid
Kui Morgoth oli Valinoris Ungolianti abiga Kaks Puud hävitanud, Silmarilid varastanud ja seejärel Aramani tühermaadele põgenenud, taipas Ungoliant Morgothi kavatsusi koos Silmarilidega Angbandi kindlusesse pääseda ning ründas nõrgenenud Morgothit mässides Musta Isanda oma köitevõrku. Seejärel tõi Morgoth kuuldavale kohutava karje, mis kostus Angbandi, kus balrogid oma isanda käske ootasid. Tuulekiirusel tormasid nad Lammothisse ning lõhestasid tulepiitsadega Ungolianti köievõrgud. Leides ennast lootusetus olukorras, Ungoliant põgenes.

Ecthelion ja Gothmog
Gondolini haldjaisand tappis linna piiramise ajal Gothmogi, kuid suri ka ise saadud haavadesse.

Gothmogil õnnestus Ecthelion maha paisata ning ta oli juba valmis surmavat hoopi andma, kui Ecthelion kogus kokku oma viimase jõu ning suutis võimsa Balrogide Isanda oma elu hinnaga tappa.

Moria balrog ja Gandalf

Vt. all

Tuntuimad balrogid

GOTHMOG
Maia, sündinud Ilúvatari mõttest - Esimese ajastu 511. aastal.
Teised nimed/tiitlid: Kosomot (Kosomoko), Lord Of Balrogs (balrogide isand), High-Captain of Angband (Angbandi Kõrge Pealik).
Gothmog, vägevaim Balrogide seas oli Tolkieni varajases loomeprotsessis Morgothi ja Ulbandi poeg. Tema relvaks oli must kirves, millega tappis Fëanori, Fingoni ja Ecthelioni, kuid leidis ka ise oma huku viimase mõõga läbi.

MORIA BALROG
Maia, sündinud Ilúvatari mõttest - Kolmanda ajastu 3019. aasta 25. jaanuar.
Teised nimed/tiitlid: Durini Hukatus, Moria/Khazad-dûmi balrog
Pärast Esimese ajastu lõpetanud Raevusõda kadusid balrogid Keskmaalt, kuid mõnedel õnnestus põgeneda. Üks neist oli Moria Balrog, kes laskus sügavatesse käikudesse Khazad-dûmi all. Oma mithrili otsingutel äratasid Balrogi päkapikud eesotsas kuningas Durin IV'ga ning Durin hukkus. Terve aasta suutsid päkapikud oma kodu kaitsta, kuid siis tapeti ka Nain I, Durin IV pärija ning päkapikud lahkusid Moriast. Kolmanda ajastu 2480. aasta paiku hakkas Sauron Moriat asustama trollide ja orkidega ning kunagisest päkapike võimsast kantsist sai Kurjuse teenrite elupaik.
Kolmanda ajastu 3019. aasta jaanuaris rändas Sõrmuse Vennaskond läbi Moria ning aset leidis vältimatu kokkupõrge kahe võimsa Maia vahel. Gandalfil õnnestus oma elu hinnaga pärast 10 päeva kestnud duelli balrog lõpuks Zirak-zigili mäetipust alla paisata ja nii leidis arvatavasti Keskmaa viimane balrog oma lõpu.

Kronoloogia

u. 50 aastat enne Esimese ajastut - Valinori pimenemine, Ungolianti pagendamine balrogite poolt
1 I - Fëanori ja Gothmogi kahevõitlus
471 I, kevad - Fingoni ja Gothmogi kahevõitlus
509 I - rünnak Gondolinile; Ecthelioni ja Gothmogi kahevõitlus, lõppes mõlema surmaga
583 I - Raevusõda ja lõplik Morgothi kukutamine; Angbandi purustamine; suurem osa Balrogidest hävitatakse
1980 III - Balrog äratatakse Morias ja Durin IV hukkub
1981 III - Balrog tapab Morias Nain I, päkapikud põgenevad
2994 III - Balin hukkub Morias, päkapikkude asundus hävib; balrog taastab oma kontrolli Khazad-dûmi üle
3019 III, 15. jaanuar - Balrog ründab Vennaskonda Khazad-dûmi sillal, Balrogi ja Gandalfi kukkumine
3019 III, 23. jaanuar - Gandalf ja balrog Zirak-zigili mäetipus
3019 III, 25. jaanuar - Moria balrogi hukk

Kasutatud allikad:

1. ‘The Letters of J.R.R Tolkien’
2. ‘Silmarillion’
3. ‘Lord of the Rings’: ‘The Fellowship of the Ring’ ja ‘
Two Towers
4. ‘Tolkien Essays’ (http://tolkien.slimy.com/essays/)
5. ‘The Annals of Arda’ (http://www.annalsofarda.dk/annals-of-arda/Others-index-tables/Others.htm)

Autor Elanor, Keskmaa Ordu
 
< Eelmine   Järgmine >