Kääbik Trüki E-mail

“Maa all urus elas kääbik. Mitte mõnes ilges räpases niiskes urus, mis on täis ussipuru ja kõdu-haisu, aga ka mitte paljas kuivas liivaurus, kus pole midagi istumise alla panna ega midagi süüa, ta elas kääbiku-urus, ja see tähendab kõiki mugavusi.”

“Kääbik” on Tolkieni esimene Keskmaa aineline teos. See on paljudele lugejatele esimene pilguheit Tolkieni loodud Keskmaale. Ja valdavalt mitte viimane.

Kõik saab alguse sellest, et ühel kenal kevadpäeval satub enesega vägagi rahulolevale härraskääbikule nimega Bilbo Baggins külla võlur Gandalf ning 13 päkapikku ühes temaga - ei keegi mu kui Thorin Tammiskilp, kuningate järeltulija ning tema kaksteist kaaspagulast. Sellest kohtumisest saab alguse sündmuste rida, mis paiskavad mugava elu ja teekannu kahinaga harjunud, karvaste jalgadega kääbikuisanda seiklustesse, millest teda elu aeg on õpetatud eemale hoidma. Ta leiab end tegemas asju, millest kuuldes ta seni on vaid uskumatult pead vangutanud. Ta kohtub olenditega, kelle olemasolust tal aimugi ei olnud.

See on lugu kääbikust, kes avastab, et tegelikult on maailm hoopis suurem, avaram ja kirevam kui kõik senikuuldud muinaslood kokku. See on lugu sellest, kuidas üks kääbik leiab endas omadusi, millest tal varem aimugi ei olnud. See on lugu maailmast, kus toimetavad ringi päkapikud ja haldjad, hundid ja mäekollid, trollid ja lohed ja kõikvõimalikud muud muinasjutulised tegelased.

Tolkien kirjutas raamatu “Kääbik” oma poegadele unejutuks ja suuresti enda lõbuks. Raamatu peategelases – kääbikuisand Bilbo Bagginsis võib teadlik lugeja leida vägagi mitmeid Tolkienile endale iseloomulikke jooni. Tolkien ise oli looja ja loodu sarnasusest väga hästi teadlik. “Ma olengi tegelikult kääbik,” kirjutas ta, “ma armastan aedu, puid ja talupõlde. Ma suitsetan piipu, armastan head lihtsat toitu ning armastan kanda kaunistatud veste. Ma reisin harva!”
“Kääbiku” tegevus toimub Tolkieni loodud mütoloogilise maailma Kolmandal Ajastul. Tähelepanelikule lugejale ei jää aga märkamatuks vihjed märksa varasematele sündmustele ja tegelastele. Nende vihjete abil laseb autor lugejat aimata loodu tõelist suurust. Seeläbi (meile pole teada kas tahtlikult või tahtmatult) õrritab Tolkien vägagi positiivselt lugejate uudishimu ja mässib nad veelgi tugevamalt enda maailma lumma.

Tolkien kirjutas “Kääbiku” lasteraamatuna, kuid ometigi on kirjatükki mõnus lugeda ka vanematel kui 12-aastat. See on põnev, tempokas ja sisutihe lugemine, mis on ühtlasi ka suurepäraseks eelroaks enne Tolkieni mahukamate palade juurde asumist.

Autor: Mati Nuut

 
< Eelmine   Järgmine >