Silmarillion Trüki E-mail

Lugu Jumalatest ja deemonitest; lugu haldjatest ja inimestest. Lugu hävingust ja kurbusest; lugu lootusest ja õnnest. Lugu Maailmast. See on lugu, millel on algus, aga puudub lõpp.

«Silmarillioni» võib pidada Tolkieni kõige tähtsamaks teoseks. Raamatu vanemate osade kirjutamist alustas ta juba 1917. aastal ning jätkas väikeste vaheaegadega kuni oma surmani 1973. aastal. «Silmarillioni» näol polegi tegemist mitte niivõrd ilukirjandusliku teosega, kuivõrd Tolkieni loodud maailma kroonikaga – Tolkien annab oma sulega ajaloole tähenduse, ja seda aegade algusest, kuni aegade lõpuni. 

Kui «Kääbik» eeldab lugejalt lapsemeelsust ja «Sõrmuste isand» usku muinasjuttu, siis «Silmarillion» eeldab pühendumust. Pühendumust tungida sügavamale Tolkieni loodud maailma ning soovi tunnetada endas seda ajaloolist konteksti.

Keeruline on anda «Silmarillioni» sisust ülevaadet, kuna see on nii ajalises kui ka geograafilises mõõtmes tohutu. Tegemist on lugudega Esimesest Ajastust alates Maailma loomisest ja Jumalate omavahelistest sõdadest kuni inimeste tulekuni ja «Sõrmuste isanda» sündmusteni. Valdav osa lugusid keskendub haldjate ja inimeste lootusetuna näivale võitlusele Morgothiga – Kurjuse kehastusega, kellele «Sõrmuste isandast» tuttav Sauron oli vaid teener.
«Silmarillioni» võib teatud mööndustega pidada «Sõrmuste isanda» taustsüsteemiks, sest aitab seda ajaloolises ja mütoloogilises kontekstis paremini mõista. Lugeja leiab sealt mitmeid vastuseid küsimustele, mis tekkisid «Sõrmuste isandat» lugedes, ja nii mõnedki tegelaskujude karakterid saavad uued mõõtmed. Tõenäoliselt on Tolkieni-sõbral pärast «Silmarillioni» läbilugemist rohkem küsimusi kui enne lugemise alustamist. Aga isegi siin pole teekond veel lõpule jõudnud. Christopher Tolkien on oma isa kirjutiste põhjal kokku pannud 12-osalise teostesarja «Keskmaa ajalugu», mille maht ulatub üle 5000 lehekülje.

«Silmarillioni» võib pidada aknaks, mille kaudu avaneb lugeja ees vaade Tolkieni loodud maailmale ning mis motiveerib tungima veelgi sügavamale tema loomingusse. Kindlasti pole seda teost lihtne lugeda – Tolkieni kasutatav keel, sajad tegelas- ja kohanimed ning kronoloogiline esitlusvorm annavad teosele lausa piibellikud proportsioonid, mis nõuavad lugejalt tavapärasest suuremat pingutust ja tähelepanu. Kuid vaevalt, et tõeline Tolkieni-sõber laseb ennast sellest heidutada.

Autor: Azaghâl, Keskmaa Ordu

 
< Eelmine