Kotkad

Päritolu

Kotkaste tulek maailma sai otsustatud Ainurite Suure Muusikaga: „Aga kas sa ei mäleta nüüd, Kementari, et sinu mõtted ei laulnud mitte alati üksi? Kas ei kohtunud sinu mõte ka minu mõttega ja kas ei tõusnud me koos lendu nagu suured linnud, kes lauglevad pilvede kohal?“

 

Kotkaste „loojaks“ oli Manwë (koos Yavannaga), ning seetõttu nimetatakse neid sageli kuninga kotkasteks (Eagles of the King). „Kõik kiired ja tugevatiivalised linnud on talle (Manwële) kallid ning nad lähevad ja tulevad tema käsu peale.“
Enne haldjate ärkamist andis Ilúvatar kotkastele elu ning saatis nad tuuletiivulistena maailma. Millalgi peale haldjate ärkamist läkitati kotkad Keskmaale (täpset aega ei ole teada).

Elupaigad

Manwë Yavannale: „Kotkad hakkavad mägedes elama ning nad kuulevad nende hääli, kes meie poole hüüavad.“
Manwë saatis kotkad välja ning käskis neil oma eluasemed rajada Põhja kaljudele, et pidada valvet Morgothi üle ning aidata noldosid. Seega olid kotkad valade saadikuteks ja sõnumitoojateks Keskmaal. Sel viisil sekkusid valad siiski Keskmaa asjadesse, sest oma südameis tundsid nad pagendatud haldjatele kaasa.
Esimesel ajastul asusid kotkaste elupaigad Sirioni ja Minolebi jõe vahel Crissaegrimi kõrgetel tippudel.
Oma varasemetes tekstides on Tolkien kasutanud versiooni, mille kohaselt kotkad asustasid algselt Thangorodrimi, ning kolisid Morgothi jõu kasvades Crissaegrimile.
(‘...They are the folk of Thorondor, who dwelt once even on Thangorodrim ere Morgoth grew so mighty, and dwell now in the Mountains of Turgon since the fall of Fingolfin.’) Hilisemas “Silmarillioni” tekstis Tolkien loobus Thangorodrimist.
Kotkad olid ainukesed, kes peale noldode teadsid Peidetud Kuningriigi asukohta ja valvasid taevast selle kohal. Lisaks sellele, et nad olid sõnumitoojateks valadele, olid nad pea ainukeseks kontaktiks ja sõnumitoojaks väljaspool toimuvast Gondolini kuningale Turgonile. (teated Húrinist, Nargothrondi langemisest, Thingoli ja Diori hukkumisest, Doriathi hävingust)
Tõenäoliselt hävisid kotkaste elupaigad Crissaegrimil Esimese ajastu lõpul koos ülejäänud selle piirkonna aladega.

Kotkaid ei ole mainitud Teist ajastut käsitlevas materjalis. Kotkaste olemasolu Númenoris oli aga kindel. Nad elasid Põhja-Forostari rannakaljudel. ‘Towards the North Cape the land rose to rocky heights, and there great Sorontil rose sheer from the sea in tremendous cliffs. Here was the abode of many eagles...
Üks kotkapaar pesitses kuninga valduses, kantsi tipus Armeneloses. Samuti on öeldud, et Númenori kõige pühamas kohas Meneltarmal, mille tipus asus Ilúvatari pühakoda, ei käinud peale kotkaste ühtegi lindu. Kui keegi tipule lähenes, ilmusid kolm kotkast ning lendasid kolmele kaljule lääneserva lähedal. Neid kutsuti Manwë tunnistajateks ning usuti, et Manwë saatis nad Amanist Püha Mäge ning kogu maad valvama.

Kolmandal ajastul elasid kotkaste järeltulijad Udumägede idaküljel, Mäekollide Kurust ida pool ning Karurahnust Anduinis loodes.

Iseloomustus

Kotkad olid suured ning intelligentsed olendid, maiade vaimud kotkaste kehas. Nad kuulusid kõige vanemate ja targemate rasside hulka.
These Great Eagles were spirit messengers and protectors of Manwë. These spirits could see to the depths of the seas, and pierce the hidden caverns beneath the world. Thus they brought word to him of well nigh all that passed in Arda
Iidne kotkaste rass Põhja mägedes oli vägevaim kõikidest rassidest lindude seas. Nad olid uhked, tugevad ja õilsa südamega. Esimesel ajastul kutsuti neid mõnikord Ümbritsevate Mägede Kotkasteks, sest nad pesitsesid Crissaegrimi tippudes.
On kirjutatud aga, et osa kotkastest olid arad ja julma loomuga. Ei ole võimatu, et kotkarasse oli mitu.
Manwë kotkad olid küllalt suured ja tugevad kandmaks inimest või haldjat, seda nii küüniste vahel kui ka seljas.
On öeldud, et nende tiivad olid kiiremad kui tuul. Samas ei lennanud iga kotkas kiiremini tuulest, ka Mount Doomi päästemissiooniks sobisid vaid kõige kiiremad. Kuna tänapäeva teadlased on mõõtnud mõnede kotkaste lennukiiruseks üle 100 km/h, siis võib arvata, et Keskmaa kotkad suutsid seda kindlasti ületada.
Kotkaste lennukõrgus võis olla väga suur: ‘far above the earth, seeking the high roads of heaven where the sun daylong shines unveiled and the moon walks amid the cloudless stars.
Ka tiibade siru-ulatus oli tohutu, lindudest vägevaimal - Thorondoril 55 m.
Kotkad olid terava silmaga ning vähemalt üks neist, Thorondor, suutis vaadata päikesesse silmi pilgutamata. Jänest nägi kotkas miili kauguselt ka kuuvalguses.
Toitumine: Lisaks jänestele jahtisid nad ka lambaid, kuid mitte kunagi mäekolle (‘they did not eat such creatures...’)
Kotkad olid kas surematud või väga pika elueaga.

Keel

Kotkad mõistsid nii haldjate kui inimeste keeli. Kotkastega on rääkinud ka Bilbo, Gandalf ja Turgon. Inimestest hoidsid kotkad eemale sel lihtsal põhjusel, et nood kippusid kotkaid lammaste jahtimise kartuses maha laskma. (‘would shoot at us with their great bows of yew for they would think we were after their sheep. And at ... times they would be right.’)

Kotkaste kultus

Kotkad olid Keskmaal väga austatud, tõenäoliselt nähti neis Manwë loomingu võimsust ja ilu.
Kotkad olid Gondolini taevasteks valvajateks, mille illustreerimiseks sobivad ilusti järgmised tõigad: neljanda värava kahe sisemise torni vahel oli kujutis vägevast rauda sepistatud kotkast (Thorondor) ning värava taga olevate valvurite kiivrid olid kotka noka kujulised. Paljud kotkaste abil Gondolini hävingust põgenenud haldjad võtsid kasutusele kotka kui rõõmu märgi tänuks abi eest.
On räägitud, et Tar-Aldarioni laevavööril oli kuldse noka ja kalliskividest silmadega kotkakujutis ning Ëarendil kandis Keskmaale tagasi tulles kotkasulge.
Kotkast sümboliseerivad kujutised olid ka hiljem kasutusel. Näiteks Galadrieli hõbedane rinnanõel nägi välja nagu väljasirutatud tiibadega kotkas. Seda kaunistas roheline kalliskivi. Juttu on sellesamast ehtest, mille haldjaemand Aragorn II le kinkis. Nimisõna „kotkas’ sisaldub nimedes: Arathorn II („king-eagle’), Thorongil ( „eagle of the star’)

Tähtsamad kotkad

Kuigi kotkad olid Ilúvatari lapsi korduvalt lahinguis ja muudes olukordades aidanud, tuntakse neist nime järgi vaid nelja: Gwaihir, Landroval, Meneldor, Thorondor. Paljudes lugudes on kotkad tähtsat osa mänginud, kuid neid ei kutsutud nimepidi. Ka „Kääbikus“ ei ole mainitud ühegi kotka nime ning nende juht oli vaid ‘Lord of the Eagles’.

Thorondor – Kotkaste kuningas (King of the Eagles)
Tuntud ka kui Thorondor/Sorontur
Elupaigad asusid Crissaegrimi tippudes.
Thorondor oli kotkastest vägevaim, suurim ja majesteetlikem. Tema tiibade siru-ulatus oli 55 m ning ta lendas kiiremini kui tuul. Thorondor oli tugev ja kartmatu ning võitles lakkamatult kõigi Keskmaal elavate kurjade olendite vastu.
Esmakordselt kuuleme temast esimese asjastu alguses, kui ta aitas Fingonil Thangorodrimi tippudelt Maedhrost päästa.
Esimese ajastu 456. aastal rikkus ta igaveseks Morgothi näo ning tõi Fingolfini purustatud surnukeha Angbandist ning viis mäetippu, mis vaatas põhjast Gondolini peidetud oru poole.
458. aastal päästis Thorondor oma kotkastega Húrini ja Huori ning viis nad Gondolini, hiljem koju Dor-Lóminisse.
466. aastal Silmarilide otsingul tõi Thorondor kahe oma vasalliga Angbandi väravate eest Bereni ja Lúthieni läbi välgu ja müristamise tagasi Doriathi piiridele.
Lisaks kaitsesid Thorondori kotkad paljude sajandite jooksul Peidetud Kuningriiki Gondolini, olles Turgoni liitlased. Kõige suurema au teenisid nad aga Raevusõjas: „Kuid siis saabus Ëarendil, särades nagu valge leek, ja Vingiloti ümber olid kogunenud kõik suured taevased linnud, keda juhtis Thorondor, ning taevas puhkes lahing, mis kestis kogu päeva ja kogu pimeda öö.“ Nii said kotkaste abiga hävitatud Angbandi tiivulised lohed.
Thorondor tegutses Keskmaal umbes 600 aastat.

Gwaihir - Tuulteisand (Lord of the wind)
Algne nimi oli Gwaewar ‘Lord of Storm
Gwaihiri on kirjeldatud nii Thorondori vasalli kui järglasena. Ta oli kolmandal ajastul ja Sõrmuse Sõja ajal kotkaste isand. Kuigi Tuulteisand oli võrreldes esimese ajastu vägevate kotkastega kasvult palju väiksem, oli ta siiski oma ajastul liigikaaslastest suurim.
Paljud Tolkieni-uurijad on arvamusel, et „Kääbikus“ esinev Kotkaste Isand on Gwaihir, kuid tõendid selle kohta siiski puuduvad.
Gwaihir elas oma vasallidega Udumägedes. Tähtsamateks tegudeks on Gandalfi päästmine Orthanci ning Zirakzigili tipust, viie armee lahing aastal 2941, viimane lahing Morannoni ees ning Frodo ja Sami päästmine. Peale sõrmuse hävimist ja Turmamäe varisemist palus Gandalf kotkaste abi. Ta ütles Gwaihirile: ‘Come, and let your brother [Landroval] go with us, and some other of your folk who is most swift! For we have need of speed greater than any wind, outmatching the wings of the Nazgûl.

Landroval – Luitaja (Wide-wing)
Ka Lhandroval. (sindari „roval“=vägev tiib; noldori „lhand“= lai)
Gwaihiri vend, Thorondori järeltulija ning vasall, Udumägede kotkas.
Ta oli üks kolmest kotkast, kes päästsid Frodo ja Sami Turmamäelt. ‘Side by side they lay; and down swept Gwaihir, and down came Landroval and Meneldor the swift.’ Ta suutis lennata kiiremini nii tuulest kui nazgulitest.

Algses Bereni ja Lúthieni loos on Tolkien kotkaste appitulekust kirjutanud nii: ‘Thorondor was their leader, and with him were his mightiest vassals, wide-winged Lhandroval, and Gwaihir lord of the storm.’ ‘Silmarillionis’ on mainitud vaid Thorondori.

Meneldor – Kiire (The Swift)
Udumägede kotkas, Gwaihiri ja Landrovali vasall.
Ta oli oma kiiruse tõttu üks kolmest Frodo ja Sami Turmamäelt päästjatest.

Pilte:
http://img-fan.theonering.net/rolozo/images/nasmith/safety.jpg
http://img-fan.theonering.net/rolozo/images/whelan/eagles.jpg
http://img-fan.theonering.net/rolozo/images/renshoff-ploeg/eagle.jpg

Kasutatud kirjandus
1. Day, D. “Tolkieni entsüklopeedia”
2. Tolkien, J.R.R. “Silmarillion”
3. Tolkien, J.R.R. ‘Unfinished Tales’
4. http://www.annalsofarda.dk
5. http://www.glyphweb.com/arda/default.htm

Autor: Lùinloth, Keskmaa Ordu